Kõigepealt pidid mind hommikul kooli minnes kaks jänest jalust maha jooksma. Siukesed pisemat sorti. Ikka seal kahe maja vahel kanali kaldal. Jäin seisma ja üritasin ka fotokat välja õngitseda aga sellepeale kadus üks ära ja teine tardus paigale. Kartsin, et kui veel lähemale ka lähen, siis laseb see ka jalga ja jätsin asja sinnapaika.
Koolis oli kaks uut tudengit, kellest ühte olin isegi varem kohanud ja teine tundus tegelikult ka kuidagi tuttav. Kolmas õieti. Aga tunduvad asjalikud.
Kuna vastutav oli.... Carlos ja ta pidi instruktsiooni läbi viima ja demonstratsiooni, siis oli ta tavalisest rohkem närvis. Ta ei tea ju midagi. Vähemalt ta tunnistab seda. Vastupidiselt tavalisele esmaspäevale oli täna saadaval üks eelmisel nädalal surnuna leitud, vees vedelenud ja siis külmutatud lusiknokk(?) ja omanikult ära võetud saarmas. Muidugi oleks ma tahtnud kohutavalt seda saarmast nunnutada. Aga kuna keegi pidi lindu demonstreerima, siis kesse mu ikka olla sai kui mitte mina. Roiskunud nagu see oli, polnud seal miskit erilist diagnostilist aga vähemalt oli see korralik suur lind, kelle osad olid ilma mikroskoobita näha.
Noh, saarmast jäigi väga vähe alles....
Jeee! Ana on sel nädalal ära - ei huvitagi, kus! Nädala lõpus on olemas ka Marja ja Jooske. Ehk õnnestub ikka ka kliinik ära näha!
Kuna pealelõunaseid üritusi polnud, otsustasin loomaaias ära käia. Seekord klappisid esmesel katsel kõik rongid ja bussid. Ainult ära tulles jäin bussist - tegelikult trollist maha kuna pildistasin sissekäiku. Noh, aga kuna see oli niikuinii viis minutit hiljaks jäänud, siis oli järgmiseni ainult kümme minutit aega. Ilm oli täna siuke naljakas - päike kogu aeg ei paistnud aga soe oli, nii et varrukavajadust polnud mujal kui rongis.
Lahe! No oli lahe! Arnhem on siuke natuke reljeefsem koht. Ka loomaaed asub küngastel. Ja palju on sellist nurgatagust ja eraldatust. Tallinna oma on kogu oma aiakujundusega kuidagi steriilne. Selle kõrvalt.
Kõigeni ma muidugi ei jõudnudki. Aga nägin ära surrikaadid ja manaati!
Tegin pilte ka ja videosid, nendega läheb nüüd ikka natuke aega, ma arvan.
Üks asi, mida kõik ilmselt ei kannata, on seal siuke suuuuuuuur kasvuhoone moodi asi, kus neil on siis vihmamets. Seal oli niiske ja soe ja õhuga suhteliselt kitsas. Kõik ümberringi sirises ja sisises. Algul ma arvasin, et see tuleb lindilt aga tegelikult lendasid seal ikka linnud ka ringi. Ja taimed olid siukesed suured ja lopsakad. Ja kosed ja veekogud. Ma muidugi ei julgenud eriti mõelda, mis ja kes seal veel võivad olla aga terve mõistus seletas mulle, et seal EI SAA isegi ilma jalgadeta olendid vabalt ringi liikuda. Muidugi ma ei hakanudki lugema neid lapsi, kes mulle kogemata otsa joostes ja mind ehmatades igas suunas lompidesse ja alligaatoritiiki lendasid. Ma ei saa midagi teha - ma reageerin ikka küünarnukiga...
Üks asi üllatas mind positiivselt. Minu enda juures. Olin teadlik, et seal on siuke suur akvaarium jne. Sinna viis üks koopauks. Noh, ma püüdsin olla tugev ja läksin sealt sisse. Teisi inimesi oli ka. Jube pime oli ja ma üritasin nendele järele liikuda. Aga ekspositsioonid olid vapustavad ja läksid üha uhkemaks. Kõige viimane enne väljatulekut oli siuke tunnel, kus kalad ujusid inimeste ümber. Viis suurt raid teiste seas. Tegin pilte ja pilte ja pilte. Aga seal peab ise käima!
Väljas oli üks surrikaat, kes teadlikult tuli ja poseeris. Ma ikka tõmban neid ligi. Ja nemad mind. No nad on kohe niiiiii....
Mannaati oli seal kasvuhoones. Ega teda eriti näha olnud aga aeg-ajalt tõusis pinnale ja näsis pika mokaga jääsalatit, mis talle oli tiiki hakituna visatud. Sellest tuli video.
Flamingod olid ilusad. Ja siis igasugused pardid.
Kõrbesse ma ei läinud. Seda tutvustava lehekülje peal oli.... Noh, see, puudega....
Ja safari jäi ka käimata sest kahest kohast üritasin snna minna aga ühes oli kett ees ja teises küljes ma ka aru ei saanud, kuhu täpselt ma oleksin pidanud minema. Mingi naljakas silt kohalikus keeles oli ka aga sellest ma midagi konkreetset küll välja ei lugenud.
Oeh, pikk aga tegus ja väääääga tore päev, ma ütleksin!
No comments:
Post a Comment