Kaart käes!

Tõin täna ära oma Hollandi kaardi, mille Allectost täiesti olematu hinnaga tellisin. Paistab siuke kasutatud olevat aga kõik, mis vaja, on näha. Mingi niru Utrechti linnaplaan ka sees.
Oeh... läheneb see aeg...

Ooootan.... üha suureneva hirmuga.

Ei, ega ma enda pärast karda. Mina saan ikka hakkama. Ja minul saab ju olema põnev ja tegemist küllaga. Aga see, mis siia maha jääb.... Üha tihedamini tekib mõte kõik tühistada. Aga see oleks allaandmine. Mis mulle ei meeldi.
Kogu pesakond jääb omapäi.... see mõte on kõige hirmutavam.
Aeg-ajalt vaatan üha uuesti UU kodukat ja sealolevaid videosid ja....
Kui lihtne oli minna ja olla - ohhhoooo - täpselt kakskümmend aastat tagasi! :) - kui sinust keegi ei sõltunud. Isegi nii kauaks kui tookord sai ära oldud. Kuid tookord jäi Praidi kõige turvalisemate käte ja silmade hoole alla....
Ilm hakkab vaikselt soojemaks minema ja maa rohelisemaks muutuma. See tähendab ka suve ja seitsmenda juuli lähemalejõudmist. Mõnes mõttes tahaksin, et see kõik oleks juba läbi ning turvaliselt alles ja olemas. Aga siis poleks jälle midagi oodata.
Kõige enam plaanin, millist kudumisprojekti kaasa võtta :D

Jõul

Perspektiiv veeta oma suvi formaliinilõhnas, muutub üha reaalsemaks. Veidi peale viimast minutit sai makstud raha kursuse eest ja natuke enne pühade-eelse tööpäeva lõppu ka lennukipileti eest. Enne magamajäämist on üha raskem mõtteid eelseisvast eemal hoida. Kuidas ma ilma oma kalliteta hakkama saan?

Algus

Kunagi Utrechti kohta internetist lugedes leidsin sealt suvised kursused. Teades selle ülikooli tohutult heast mainest, nende teadustööst ja tegelemisest TUHKRUTEGA, sai minu eesmärgiks luua selle kooli ja sealse väikeloomakliinikuga kontaktid. Võtsin ühendust ka sealse arstiga, kellega silmast silma vestlesin vist Riias - sry, ma ajan siiani segi kõik lõunapoolsete riikide linnad - aga nemad arvasid, et neil pole mulle midagi pakkuda!!!
Ka minu paar aastat vahelduva eduga kulgenud hollandi keele õpinguid, on olnud eesmärgiga kunagi seal maal alustatut jätkata. Kursuste maksumus paneb pea ringi käima. Taotlesin EVSi stippi, millest oleks kenasti piisanud. Paraku otsustas juhatus, et selle saab keegi teine. Ma pole kunagi mõistnud nende (meie?) poliitikat selles suhtes, et stippe ei jagata. Kõik teised stipendiumijagajad ju ometi teevad seda.
Kursuseid tuhkrute tervise kohta muidugi pole. Aga kuidagigi tahtsin ennast siiski sealsetesse kliinikutesse sisse süüa. Kõige lähemal teemale ja ikkagi mingigi võimalus mõnd sealset looma  näha, seostub paraku nende lahkamisega. Võtan selle riski ja arvestan võimalusega, et mul tuleb tegeleda ka ilma jalgadeta olevustega. Eks ma võtan kaasa rahusteid, et päras öösel magada....
Oodates EVSi juhatuse otsust stipi kohta, olin jõudnud ennast juba nii üles kütta, et sellest ilmajäämisel otsustasin raha nii või naa kokku ajada. Teadsin kogu aeg, et kui saan raha, on mõned asjad kergemad, kui ei saa, on teised asjad kergemad. Nüüd tegelen ainult rasketega - kust saada raha, kuidas saavad hakkama mu kuuenädalasel äraolekul mu vanemad, kodused, kliinik.... Keset suve.... Puhkuste tippajal. See probleem tundub kõige lihtsam olevat  - mis see minu asi on! Noh, natuke nagu ikka on ka. Ja et milliste rahade eest ma seal elan ja mille eest elab kodune kari ja mille eest makstakse arved, üürid, liisingud ja laenud..... Õnneks toetab Jüri mu minekut. Ja lubas, et ta ei saada mind sinna nälgima. Aru taluga seotu sai ootamatult positiivse lahenduse, mis meile kõigile ilmselt kõige rohkem meele järele on. Minu kallis õde! Ja eks mu kõige kallim vend saab tegeleda selle aja mu vanematega.....
Aga kuidas ma saan ise hakkama ilma oma nelja- ja kahejalgseteta??? Ja kas ma tulen sealt tagasi üksi või sünnib Danielal üks DEW ka minu jaoks? Ja kas mul õnnestub ta siis valutult endaga kaasa tuua?
Oeh! Ääretult lihtne oleks kogu see projekt peast visata ja edasi tegutseda sellega,  mis mul olemas on. 
Aga paraku.... kontrollides oma avalduse käekäiku, leidsin, et see on "accepted". Jummal küll! Nüüd selgub, kuidas Jüri saab hakkama rahastamisega ning.... Lennupileteid ma enne broneerima ei hakka, kui see ka selge ja tehtud on. Kuigi sõiduraha on mul ainukesena olemas ning selle kasutamise aeg ka lubatud edasi lükata, mille eest pean tänama Magnumit!
Nii ongi olemas teema, millele mõtlemine mind pühapäeva hommikul magada ei lase:)