Kuulsin seda mingil hetkel linnukese kallal tegutsedes - rabistas vastu akent. Kui mina majast välja pääsesin, säras päike ja vahepealse vihma päriselt olemist tõendas ainult kleepuv õielehtede kiht kõnniteel. Ja mõned loigud. Vääääga üksikud.
Tänane menüü siis: scissorostrum dubium, lendrebane ja hõbemarmosett.
Paberijama rohkem kui asja ennast. Mina võtsin linnukese. Tagasihoidlik nagu ma olen. Kuna mul polnud aimugi, kes meid juhendama tuleb - erinevatel päevadel on erinevad residendid - siis polnud ma kindel, kas saan nende huvitavamate asjade puhul piisavalt juurde küsida. Ja noh, nagu selgus, polekski see võimalik olnud.
Homme on laupäev ja ma otsustasin kaasa teha kultuurireisi. Eks näe, kuidas see kulgeb.
Jaa, ja siis ma pidin peaaegu infarkti saama (milistes organites võib tekkida infarkt?) - nägin koolist tulles üht tädi kahe itaalia väikehurdaga, kes olid rihma otsas ja jooksid ratta kõrval! Olin neid korra ka varem näinud aga tookord kõrgelt aknast ja selle peale, et keegi kuskil järsku kilama pistis. Aknast vaadates nägin kahte tumedat koera jalgratta kõrval ja tädi selle küljes. Teisel pool heki oli punane kass. Issake! Kujutage ette, kui palju kisa ja valu, kui need ratta kõrval jooksvad kodarad teisel pool ratast asuvat kassi peaksid nägema! Ma ei julgeks iialgi sellist üritust ette võtta.
Kell on kohaliku aja järgi 21:27. Kohe kaheteist tunni pärast peaksin startima umbes 50 km kaugusele rahvusparki. Seni ma ei tea veel, kuskohas on "meeting point" - kodukal seisab endiselt "to be announced". Or not to be?
No comments:
Post a Comment