Ma olen nii mures nende vesikanapoegade pärast, et tahaks iga varese- ja kajakakisa peale välja tormata. Kuigi see ei pruugi olla üldse nendega seotud.
Esimest korda läksin täna ilma jakita välja ja võtsin isegi õlapaeltega pluusi kaasa, et panen pärast selga. See mõjus - konditsioneeritingimustest väljudes oli taevas suhteliselt pilves. Tuul on ka aga kui juhtud kõndima päikesega tänavapoolele ja tuul parajasti peale ei puhu, lämmatab ikka.
Tänane menüü - senegali papagoi ja kitsetalleke. Seekord tõesti päris kits. Aga kuna pärit Artisest - see on see loomaaed, mis on keset Amsterdami kesklinna - siis liigitus loomaaialoomaks ja anti eksootikutele lõhkuda. Ma polnud kummastki eriti huvitatud aga kuna see linnuke kippus nagu ripakile jääma, siis mõtlesin, et teen ära. Seda enam, et kaks tudengit tegid oma eksamit ja rohkem meid ju polegi kui veel kaks ja mina. Seekord oli ka Carlos eksootikutes - resident Kanadast aga minu arust ikka hispaanlane. See, kuidas ta suuri loomi laiali lõhub, on ikka fantastiline - selle hülge tükeldamiseks kulus tal paar silmapilku. Vaeseke, ta on järgmise nädala meie poolel - siis alles näeb pisikesi asju! See papagoi oli mingi 130 g või nii - päris suur võrreldes nende 10-grammistega. Ja nüüdki käis ta ja imestas, kuidas on võimalik nii pisikest asja lõigata. Mulle tegelikult meeldis kokkuvõttes see lahang - polnud erilist sodimist ja ma sain kõik asjad ilusti, puhtalt välja. Isegi nägin enamust asju kohe ja kuna üks eksamitegijatest aitas mul vahepeal protokolli täita, oli see lõpuks päris tore tegemine.
Järgmisel nädalal lähen kliinikut piirama. Viisakas oleks enne juhatajale kirjutada vast ja ennast meelde tuletada.
Täna mõtlesin, et vaatan, milline buss tuleb ja siis otsustan, kuhu ja kas ma üldse jalutama lähen. Noh, asi lõppes neljatunnise lonkimisega. Aga tasus igas mõttes ära.
Sõitsin keskjaama ja läksin sealt üsna lähedal tundunud loomapoe poole teele. See polnud nii kerge tänu sellele tee-ehitusele, mis siin käib. Kui olin õigele tänavale jõudnud, avastasin, et olin esimesest juba mööda vuhisenud. Sel tänaval pidi olema kaks loomapoodi - üks majas nr. 66 ja teine 412. Kuna ilm oli ilus ja olin jõudnud oma hommikusöögi just enne pealelõunast äratulekut alla kugistada, siis otsustasin juba sealkandis olles seal kaugemas ka ära käia. Ja kõigepealt siis. Noh, teekod kujunes umbes nagu Tähtverest Annelinna. Leidsin maja number 412 üles, selles asuva poe ka - tegelikult on sellel tänaval igas majas pood või mõni muu asutus, kaks tükki kümnest juuksurisalongid - neid on siin ikka meeletult palju. Pood nagu pood ikka - ei midagi erilist. Plusspunkti sai ühe kassitunneli eest, millele oli kirjutatud, et sobib ka tuhkrutele. 35 cm pikkune toru! Tuhkur paistab mõlemast otsast välja!
Aga ok, tagaruumis paitsid akvaariumid ja ma ei läinud kontrollima, kas seal kõikides ka vesi sees on...
Olles natuke ärevil teadmisest, et kuskil VÕIB olla mõni jalgadeta asi, ehmatasin peaaegu luksumiseni, kui järsku ühes kassipesas miski ennast liigutas. Kass! Elus kass! Soe ja pehme! Mitte kange ja külm. Ma isegi suhtlesin temaga kuigi ma pole üdse kassiinimene. Tema suhtles minuga ka ja kadus siis riiulite vahele minema. Ma veel mõtlesin endamisi, et ju läks kõrvalpoodi sest uksed olid kõigil poodidel lahti ja kõik müüjad, kellel parajasti teenindatavaid pole, istuvad poe ees ja uurivad oma telefoni.
Hakkasin siis tagasi kõmpima. Ülejärgmises poes nägin läbi akna valget kassi. Kuna see oli riidepood ja kass istus põrandal, mannekeenide vahel ja haigutas, siis ma lihtsalt imestasin. Loomapoe kass oli kolmevärviline.
Riidepoodi ma ei länud. Veidi aja pärast olin kindel, et nüüd ikka olengi lolliks länud sest raamatupoe aknal magas kass. Ma pidin sisse astuma ja veenduma, et see on ka päris. Oligi.
Ja mingi maa pealt nägin ühte ümbes viiekümnest söögikohast sellel tänaval, mille uksel oli selline silt, nagu siin on parkides - meie mõistes märk "Liiklemise keeld" ehk lihtsalt hoiatusmärk, valge ring punase servaga, keskel koer ja koera küljes pikk rihm. Tollel poeuksesildil oli lihtsalt koer valges punase servaga sõõris. Mina tõlgendaksin seda, et ole valmis poes koera kohtama vms. Paraku oli sel uksel ka silt "Suletud". Nii et ma täpselt ei tea, mis see tähendada võis. Aga võimalik, et ma sattun sinnakanti veel sest leidsin ka ühe toidupoe, kus hinnad olid veidi odavamad.
Muidugi polnud majas 66 mingit loomapoodi. Nii et enam-vähem pooli lubatutest ikka lihtsalt ei ole.
Nädalavahetus. Magamine, ma loodan. Lubas ilusat ilma.
Täna ühikasse jõudes oli vennastuv seltskond sissekäigurõdul ennast juba sisse seadnud. Põhjanaaber ka ja ta muidugi kasutab alati juhust oma emakeelt rääkida. Küsis, kas ma tulen ka päikest nautima. Ma ütlesin, et olen seda viimased neli tundi juba teinud ja tulin tuppa. Kuulsin veel naabrite imestust selle kohta, miks ja mis keeles me räägime :)
No comments:
Post a Comment