Üks asi, millega ma siin ikka alt lähen, on see, et ka bussi peab peatama, kui tahad peale mnna ja ukse pead ise lahti tegema nii peale- kui maharonides. Ükskord sõitis õige buss minust lihtsalt peatumata mööda. Õnneks on keskmine intervall siin kümme minutit.
Täna oli valida algul mara - ma ei tea, kas eesti keeles on see ka nii - noh, see suur merisigalane - leemuri ja siis mingi pikasarvelise veise vasika vahel. Sulandusin algul leemurinokkijate gruppi. Siis toodi Jaapani kurg. Ja päeva lõpuks hallhüljes. Viimane oli küll juba paar päeva surnud olnud.... Haises nagu roiskuv kala ikka. Aaa... mingi 11-grammine lind oli ka.
Kure sain nn endale. St et pean temast ka järgmisel neljapäeval ettekande tegema. Kuna meil on üks portugali resident, siis käivad kõik ettekanded inglise keeles. Kure sees oli päris huvitavaid asju. Pärast pidin selle saatnud loomaarstile tagasi helistama ja teatama leidudest. Nõu ei tohi anda - pead vaid rääkima, mida nägid.
Ma saan nüüd kätte kogu sauna selle eest, et olen igati ignoreerinud parasitoloogiat, linde, igasuguseid imelikke asju jne.
Aga ise ma siia ronisin.
Küsisin, kes saadab lahangule auto alla jäänud loomi - selleks on igasuguseid riiklikke ja vabatahtlikke programme. Ka maaomanikud jne. Niisama tee ääres vedelevat suvalist auto alla jäänud elukat ei tooda. Kalliks läheb. Kusjuures see minu kurg oli ka eraomandusest. Neil eelmisel aastal oli mitu tibu surnud süngamuste nakkustega - mäletate seda kelmikat hingetoruussi, kelle kohta mulle jäi meelde ainult üks lause - on pidevas kopulatsiooniasendis :) Ja siis nad tahtsid nüüd teada, kas jälle. Süngamust me ei leidnud, küll aga igasuguseid Eimeriaid. Ja terveid kohti väga polnudki.
Need loomad, keda me tükeldame, näevad tihti väga lahedad välja. Nagu näiteks see leemur või too lumekakk - jube nunnud. Pärastine pole muidugi enam nii armas... Sellest lagunevast hülgest oli lihtsalt kahju.
Juhendaja lubas mulle helistada, kui nädalavahetusel mingi huvitav või kiireloomuline asi peaks sisse tulema. Ütlesin, et niikuinii ma ei lähe sel nädalavahetusel kuskile kaugemale. Samuti lubas ta mulle hankida mingi loomaaia pääsme - neid on siin ju niiiiiii palju. Noh, ikka korraliku, suure loomaaia oma. Ma pean ainult ütlema, millal ma minna tahan.
Täna nägin turu kokkupanemist. Homme lähen uurin, kas seal mingit asjalikku kaupa ka on - noh, tooks kotitäie kartuleid jne.
Ma olen äärmiselt vilets šoppaja - miljonitel poodidel siin on igasugused allahindlused ja mina käin neist külma kõhuga mööda.
Tegelikult on hea nii vanana kuskile õppima sõita - saad pühenduda ainult õppimisele. Ei kõiguta sind kenad meestudengid - nende seltskonna jätan suurima rahuga teistele naistudengitele. Ma ainult ei mäleta et meil Tartus keegi ühikates niimoodi öösel lärmanud oleks - noh üksikuid hõikeid ju oli aga seda, et iga natukese aja tagant keegi kuskil röögiks, seda vast küll polnud. Või ei mäleta ma enam üksikasju. Ma imestan, et keegi sellistele lihtsalt peksa ei anna. Muidugi võin ma ju minna ja seda teha...
No comments:
Post a Comment