Mitu päeva juba mõtlen, et peaks ühe korraliku supi kokku keetma. Kuna pidin minema niikuinii luurele, et kuskohast ma võiks hommikul proovida bussipeale saamist - siis suundusin mälu järgi teavitusbrožüüris nimetatud tänavate suunas. Traditsiooniliselt kujutavad kõik linnakaardid ju kesklinna ja kui sa pole just maailmakongressil, siis ära loodagi enda jaoks vajalikku sealt leida.
Seekord mu mälu ei petnud ja avastasin, et need tänavad kulgevad täpselt nii nagu ma ette olin kujutanud. Ja et muidugi asun ma täpselt kahe bussipeatuse vahel. Noh, minu arusaamise järgi peaks see jama kestma ühe nädala. Siis saab jälle oma kallite kanade juurest bussi peale.
Kuigi üks kahest lähimast bussipeatusest asub just poe juures, mida ma olen külastanud, otsustasin, et kuna ma niikuinii juba seal olen ja mine tea, kuidas homne päev kujuneb, supimaterjalid juba täna kokku korjata. Mis see värske kartul praegu Eestis maksta võiks? Igal juhul siinsete hindade võrdluse tulemusena otsustasin kooritute kasuks.
Tagasi jalutades tegin meelega väikse ringi ja lähenesin majale seni avastamata küljest. Mnjaa - seal on isegi mingi jalgpalliväljaku moodi asi.
See on meie boksi evakuatsiooniplaan:
Seletab ehk natuke minu keerulist kirjeldust meie eluruumidest. Muide, ma ei tea ikka veel, mis asub -1 korrusel lisaks neljale toale.:)
Ma ei tea, kas pikaajalisest koostööst ja -elust neitsidega vms, aga mul on juba pikemat aea sportlik huvi, kas seda põrandat, mis minu toas on, ja näeb välja väga kirju, on võimalik ka puhtamaks saada. Täna võtsin põrandalapi ja kohe nühkisin üht kahtlasemat kohta. Tulutult. Vat siis.
No comments:
Post a Comment