Ma olen tõeliselt tänulik iga öö eest, mis mul lastakse olla unenägudes oma kallitega! Kuigi asi oli seotud mingi sõjaga ja Rimadyli süstelahusega(!!?!!), oli olemas Danni ja Harri käis ka korraks läbi. Mu ainus mure oli see, et kuigi Danni on valvekoer ja annab võõrastest ilmselgelt märku, võivad nad ta maha lasta. Mingi hetkel oli ta must, valge krae ja laikudega aga kuna ta oli nii Danni moodi, siis me otsustasime Meelisega, et ta on ikka Danni. Mingil hetkel oli ta siis oma ruuge karvaga ka ja sirutas kõhtu sügamiseks.
Nüüd on siis ka meile natuke sooja jõudnud. Hommikul mõtlesin isegi korraks pikad püksid panna kuid piirdusin siiski ainult pikavarrukalise pluusiga. Õnneks. Sest püksisääri oleks raskem olnud üles käärima hakata. Kuigi siin ei huvita kedagi, mis ja kuidas sul seljas on.
Täna avastasin uue bussiliini, mis peaks teoreetiliselt minema sellest nurgatagusest peatusest otse sinna, kuhu mul vaja ilma, et peaksin jaamas ümber istuma. Homme proovin järele.
Laibalas oli kaks uut tudengit, enamus vanu oli kuskil ära - ma ei saa aru, kas nad ongi ainult nädalaks vä? Ja üks külmutatud linnuke demonstratsiooniks. Noh, vähe ikka! Uurisin siis veel tükk aega arvutist bussiplaane ja loomapoode. Natuke ikka oma kurejuttu ka. Nagu ilmnes, polnud mina ainuke, kelle protokolli masin reedel ära oli söönud. Salvestasin ka selle uuesti.
Ja ikka oli imelik ära tulla. Hoidsin kogu aeg telefoni peaaegu pihus, et vajadusel seda kuulda/tunda. Ei midagi. Võtsin ette jalutuskäigu lähedalasuvasse parki. Seal paistsid olevat kitsed, mingid lehmad lausa, vist ka mingid karvasemat sorti kanad. Aga kuna seal oli ka kari lapsi, siis ma ei hakanud asja vastu täpsemat huvi tundma.
Siin on kõik autod natuke väiksemad, praktilisemad. Džiipe olen näinud üksikuid. Väga palju on Forde, Volkswageneid, Opeleid, Fiate, Seate jne. Ja vanemaid autosid on rohkem.
Mul oleks vaja kedagi pudingukaussi lakkuma....
No comments:
Post a Comment