Wednesday, July 10, 2013

Ei olnud boad!!!!

Kõigil tänastel ohvritel olid kenasti jalad all.
Hommikul tundus ilm soojem kui teistel hommikutel aga pealelõunal kui juhtusin aknast välja vaatama, oli päike kuskile kadunud.
Täna saime kõik ise urgitseda. Kuna siiani oleme pisikeste linnukestega tegelenud, siis valisin mingi beebikana - noh, mingi paarinädalane. Teised valikud olid 19-aastane pelikan, mingi iibis, kes juba lahtilõikamata meenutas punast ja verist lihakäntsakat, siis veel mingi linnuke, ja nahkhiir kuskilt Maastrichti lähedalt asuvatest kooobastest.
Kuna mu partner pidi varem lahkuma, jäi ka protokoll minu koostada. Tegin seda vast paar tundi. Abiks igasugused sõnastikud. Sain selle veidi aega tagasi ka kommentaaridega tagasi ja ma ütleks, et päris hea, arvstades, et ma pole seni ühtegi teinud ega isegi mitte valmis kujul näinud.
Kuna tahtsin minna läbi Summer School Office`ist, arvasin, et olen peale seda lingvistilist ponnistust piisavalt omadega läbi ja tulin tulema.
Ahjaa - esimest korda täna ei teinud ma minnes ega tulles ühtki liigset ringi ja ainult hommikul keerasin korraks koridoris valele poole. Kolmas päev - pole paha!
Offississe läksin küsima, et kui ma tahan nüüd lasta telefonilaadija endale saata, et kas ma siis võin selle sinna adresseerida ja ühtlasi küsida postkontori kohta. Eile käisin suure maja ust katsumas, mis mulle juba pühapäeval silma jäi.  Siis oli seal muidugi vaikne. Sama vaikne ka paraku eile kella viie ajal. Päris kinni ja tühi.
Sain juhtnöörid ja läksin esmalt uurima, kust saab marke ning siis, kui palju maksab kõige lihtsam ja odavam telefon. Ma tean, et see oli siuke üleliigne ost aga tegi mu väga rõõmsaks, sest esiteks leidsin vajamineva juba teisest poest, onu sai minu soovist väga hästi aru, isegi mitte kõige odavam aga Nokia, maksis ainult alla 22 €, LAADIJAGA! ja kõige tipuks aktsepteeis süsteem mu Visa kaarti! Tormasin tagasi Ohvississe ja võtsin sealt SIM-kaardi ka. Täiesti õnnestunud asjaajamine!
Sain pika sudimise peale isegi telefoni lahti, et SIM-kaart paigaldada. Siis meenusmulle, et nende tagakülje avamisega on alatti üks häda. Ja ise ma itsitasin, et mul on nüüd järgmiseks kahekümneks aastaks ka üks varupensionäritelefon.
Minu igapäevateekonnal on üks vaateaken:
Õnneks ei ole üks nendest musta värvi.

Homne päev peaks olema selline teoreetilisem - keegi peaks tegema ettekandeid ja siis peaks olema mingi histoloogiaseminar. Aga kui ikka laipu on, siis saab vast nokitseda ka!

No comments:

Post a Comment